Üldnimisõnade

Üldnimisõnad on nimisõnade klass, mis tähistavad liike, esemeid, nähtusi või üldisi mõisteid, mitte konkreetseid unikaalseid isikuid või paiku. Näited: inimene, raamat, linn, armastus. Eesti keeles vastanduvad neile erisnimed, mis nimetavad kindlaid isikuid või kohti ja algavad suure tähega.

Grammatilises plaanis käivad üldnimisõnad läbi käände- ja arvuvormide ning võivad olla nii ainsuses kui mitmuses. Eesti keeles on olulisemad käänetüübid näiteks nimetav, genitiiv ja partitiiv; lausefunktsioonid (süntaktilised rollid) ning tähenduslik kontekst määravad sageli partitiivi või genitiivi kasutuse. Üldnimisõnu saab kokku ühendada omadussõnadega, omastada omastava järelliitega ja moodustada tuletisi või liitsõnu.

Semantilises mõttes eristatakse hulknimisõnu (loetavad, nt õun/õunad) ja massnimisõnu (mitte loetavad, nt vesi), samuti kollektiivne tähendus. Eesti keeles puuduvad määrsõnalised määrsõnad artikli tähenduses; määratust väljendatakse sageli käänete, sõnajärje ja konteksti abil. Üldnimisõnade kasutus on keele põhistruktuur ja oluline osa süntaktilisest ja semantilisest tähendusest igapäevakeeles ja kirjanduses.