üldharidus

Üldharidus on Eesti haridussüsteemi osa, mille eesmärk on pakkuda laiapõhjalist mitte-spetsialiseeritud haridust ning luua alus edasistele õpingutele ja tööturul osalemisele. See hõlmab põhi- ja gümnaasiumi astet ning on suuresti kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös korraldatud.

Põhikool (1.–9. klass) annab põhihariduse. Õppeained hõlmavad eesti keelt ja kirjandust, võõrkeeli, matemaatikat, loodusteadusi (füüsika, keemia, bioloogia), sotsiaalained, kultuuriained (kunst ja muusika), kehalise kasvatuse ning tehnoloogia ja kodundust.

Gümnaasium on üldhariduse jätk ning tavaliselt kestab kolm aastat; selle lõpus sooritatakse riigieksamid ning õpilasele väljastatakse lõputunnistus, mis avab tee edasiõppimiseks kõrg- või kutsehariduses.

Õppekava on riiklikult määratletud ja reguleeritud Haridus- ja teadusministeeriumi poolt. Koolid võivad pakkuda lisavõimalusi, näiteks valikained või eriprogramme, mis keskenduvad keelte, loodusteaduste või digitaalse oskuste arendamisele.

Üldhariduse peamised eesmärgid on arendada kirjaoskust ja arvutusoskust, kriitilist mõtlemist, loovust ning iseseisvust; samuti valmisolekut elukestvaks õppeks ja aktiivseks kodanikueluks. Kohustuslikkus tagab kõigile noortele ligipääsu kvaliteetsele haridusele ning soodustab võrdsust ja kaasatust.