ühendiks

Ühendiks on eestikeelse sõna ühend (või ühendus) translatiivne käändevorm. Translatiivne vorm näitab muutumist või rolli võtmist, näiteks kui midagi muutub mingiks või võtab mingi funktsiooni. Seetõttu võib öelda, et ühendiks on sõna, mida kasutatakse lause lõikes muutumis- või rolletooni väljendamiseks.

Käibel esinevad peamised tähendused on kaks: keemias ja laiemas tähendusruumis. Keemias tähistab ühend tegelikku keemilist ühendust, ehk ainet, mis koosneb kahe või enama elementist kemikaalsel sidemel. Näiteks vesi on keemiline ühend, mis koosneb vesiniku- ja hapnikumolekulidest. Teises mõttes kasutatakse ühendust kui üldist „ühendust, sidet“ või „linki“ kahe või enama osa vahel; selles tähenduses viitab ühend sageli suhtlusele, koostööle või süsteemi osade vahelisele seosele. Sõna vormi ühendiks kasutatakse ka sellistes kontekstides, kus kirjeldatakse muutust funktsiooniks või rolliks; näiteks öeldakse, et mingi süsteem sai ühendiks osaks suuremast tervikust või et kaks komponendist moodustasid ühe ühendise.

Grammatiliselt on ühendiks tavapärane morfoloogiline vorm, mida kasutatakse juhul, kui mainitakse muutumist või rolli võtmisel. Selle vormi kasutamise piirid ja sõnavara valik sõltuvad kontekstist: tehnilises või teaduslikus tekstis rõhutatakse enamasti keemilist ühendit, üldises tekstis aga ühenduse või sideme tähendust.

Seotud mõisted hõlmavad keemilist ühendit (keemias) ja ühendust (ühenduste, sidemete mõttes). Ühendiks kui vorm on seetõttu peamiselt grammatiline vahend, mis aitab väljendada muutumist või toimimisviisi.