ühekordsust

Ühekordsust ehk ühekordset kasutust kirjeldab omadus, mille puhul toode või pakend on mõeldud kasutamiseks üks kord ja seejärel kõrvaldamiseks. Mõiste tuleneb sõnadest ühekordne (üks kord) ja -sus; vormi „ühekordsust“ kasutatakse eesti keeles erinevates lausekonstruktsioonides ning viitab disposability kontseptsioonile.

Kasutus ja näited: kõige levinumad ühekordsed tooted on plastikkilekotid, toidupakendid ja -karbid, samuti ühekordsed sööginõud ning joogipudelid. Ühekordne disain on tihedalt seotud tarbijakaupade ja kiirtooteakese pakendamisega, mis on loodud lühiajaliseks kasutuseks ja hiljem kõrvaldamiseks.

Keskkonnamõju: ühekordsete toodete lühike kasutusiga viib suure jäätmete koguse tekkeni ning suurendab ressursikasutust ja energiavajadust. Plastiku lagunemisel võivad tekkida mikroplastikute osakesed, mis jõuavad keskkonda ja toiduahelatesse. Probleemi lahendamiseks rõhutatakse kolme põhiprintsiipi: vähendamine (tarbimise piiramise mõistlikult), korduvkasutamine ja ringlussevõtt. Disainiküsimused, materjalivalikud ja tarbimisõhutuse muutmine mängivad suurt rolli.

Poliitika ja suhted: Euroopa Liit on kehtestanud ühekordsete plasttoodete direktiivi (Directive 2019/904), mille eesmärk on vähendada teatud plasttoodete keskkonnamõju. Liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti, rakendavad piiranguid, maksustatud või boikoteeritavate toodete loetelu ning suurendavad ringlussevõttu ja korduvkasutust. Ettevõtted ja tarbijad peavad üha enam kaaluma jätkusuutlikumaid lahendusi, sealhulgas korduvkasutavaid nõusid, taaskasutust ja keskkonnasõbralikke materjale.

Seotud mõisted: taaskasutus, korduvkasutus, ringlussevõtt, õigejäätmete sorteerimine. Ühekordsus on jätkusuutliku tarbimise ja keskkonnahoidu laiemasse arutellu kuuluv mõiste.