ökonomeetrilisi

Ökonomeetria ehk ökonomeetrilised meetodid on majandusteaduses kasutatavate matemaatiliste ja statistiliste vahendite kogum, mille eesmärk on hinnata majanduslike seoste tugevust, testida teooriate kehtivust ja koostada prognoose reaalse maailma andmete põhjal. See valdkond ühendab majandusteooria, statistika ja matemaatika ning võimaldab kvantitatiivselt kirjeldada suhted nagu kulude, toodangu, hindade ja nõudluse vahel.

Peamised meetodid hõlmavad lineaarset ja mittelineaarset regressiooni, sealhulgas tava- ja instrumentaalmuutuja (IV) meetodit; ajaseeriate analüüsi (nagu ARIMA, VAR); paneelanalüüsi ning maksimaalset tõenäosust jaBayesi meetodeid. Olulised teemad on identifikatsioon, mudeli valik, hüpoteeside testimine ja robustsuse kontroll. Ökonomeetrilised mudelid võivad põhineda nii leidselt kogutud kui ka moodustatud andmestikel ning neid hinnatakse sageli läbi statistiliste eelduste.

Rakendused on laiad: makro- ja mikroökonoomika prognoosid ning poliitikaanalüüs (nt majanduse kasvu, tööjõu, inflatsiooni mõju erinevatele poliitikamuutustele), tarbijakäitumise ja ettevõtete toodangu- ning hinnamudelite analüüs, finantsriskide hindamine ning hindamised riigieelarvete ja atesteeringute valdkonnas.

Ajalugu: ökonomeetria võrsed on 1930.–1940. aastatel Ragnar Frischi ja Jan Tinbergi tööst; nad pälvisid selle valdkonna arendamise eest Nobeli auhinna. Tänapäeval on ökonomeetria standardne tööriist majandusteaduses ning jätkuvalt arenev ala andmete ja arvutusvõimsuse kasvu toel.