võrsed

Võrsed on taime uuenenud kasv, mis koosneb varrest, noortest lehtedest ja pungadest. Nad arenevad apikaalsetest ja aksillaarsetest pungadest ning moodustavad taime võsu ehk shoot-system. Võrsed tagavad taime kasvukõrguse ja vormi ning võivad olla nii rohelised kui puitunud vastavalt liigile.

Võrsed koosnevad sõlmedest (nodes) ja vahedest (internodid). Kasv algab apikaalse pungast; järgnevad pungad võivad arendada külgvõrseid. Pärast pungade aktivatsiooni tekivad noored lehed ja uued pungad; valgus, temperatuur ja toitained mõjutavad kasvu kiirust ja suunda.

Kasvu reguleerivad peamiselt taimerakkude hormoonid: auxiin, tsütokiniinid ja gibberelliinid. Apikaalne pung toodab auxiin, mis liigub alla ja pärsib külgpungade kasvu ning säilitab apikaalse domineerimise. Kui apikaalne pung eemaldatakse või kahjustatakse, võivad külgpungad arendada tugevamat võsu ja kasv suunatakse hiljemalt.

Tüübid ja kasutused: vegetatiivsed võrsed ehk noored varred ja lehed, mis tagavad taimes jätkuva kasvu; viljapuid ja õistaimi võiks nimetada õitsvateks võrsedeks, mis kannavad õisi ja vilju; paljundusvõrsed, mida kasutatakse taimede kloonimiseks (nt pehmed või kõvad lõigud).

Pruning ja kujundamine on aedades olulised. Apikaalse pungaga lõikamine vähendab apikaalse domineerimise mõju ja stimuleerib külgvõrsete arengut, aidates kujundada hekkide, puude või viljapuude vormi. Võrsed on oluline osa taime elutsüklist ning mängivad keskset rolli nii kasvu kui paljundamise seisukohalt.