õliniiskuse

Õliniiskus tähendab õli sisalduvat vee kogust. See võib olla lahustunud vesi või vaba vesi, mis võib moodustada emulsiooni või koguneda tilkadena. Õliniiskus on oluline kvaliteedinäitaja nii toiduõlides, määrdeõlides kui ka elektriliste õlide puhul.

Mõju: Vesi õlis kiirendab oksüdeerumist ja hüdrolüüsi ning võib mõjutada viskoossust, stabiilsust ja dielektrilist tugevust. Suurenenud niiskus võib põhjustada emulsioonide teket, korrosiooni ja halvendada otsest eraldusvõimet ning määrdeomadusi.

Allikad: niiskus siseneb tootmisest, töötlemisest ja ladustamisest ning kondenseerumise teel temperatuurimuutuste korral. Mõnel rakendusel, näiteks biodiesel või ehk ester-põhised süsteemid, on vesi eriti probleemne, kuna see soodustab hüdrolüüsi ja muude kõrvalproduktide teket.

Mõõtmine: kõige levinum meetod õliniiskuse määramiseks on Karl Fischer’i titreeerimine (kolm tüüpi: coulometriline või volumetriline). Teised meetodid hõlmavad kuivaineid või infrapunaskaneerimist; mõõtühik on sageli protsent massi kohta või ppm.

Käitlemine ja kontroll: niiskuse vähendamiseks kasutatakse kuivatusmeetodeid, kuumutamist, vaakumkuivatust ja tihedalt suletud, niiskustõkkeid sisaldavaid nõusid või padroneerimist inertgaasiga. Lubatud niiskuse väärtused sõltuvad rakendusest ja standarditest ning neid määratakse vastavalt konkreetsele kasutusalale.