õigusraamistiku

Õigusraamistik on õigussüsteemi struktuur, mis määratleb, millised normid kehtivad, millised institutsioonid neid loovad ning kuidas neid rakendatakse. See koondab põhiseadusliku aluse, seadused, määrused ja muud õigusaktid ning hõlmab ka õiguskaitse ja kohtuliku kontrolli mehhanisme. Õigusraamistik annab õigussüsteemile legitiimsuse, tagab õiguste ja kohustuste jagunemise ning loob prognoositavuse ja vastutuse raami.

Põhielemendid on põhiseadus, seadused ja määrused, lisaks muud normatiivsed aktid ja administratiivsed juhised. Riiklikul tasandil on institutsioonid nagu parlament, valitsus ja kohtud, kes rakendavad ja tõlgendavad norme ning tagavad nende järgimise. Kohtupraktika ja õiguskaitse mehhanismid täiendavad seda raamistikku.

Õigusraamistik ei piirdu vaid riigi sisese tasandiga. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus mõjutavad sageli riigisisest normide sisu ja rakendamist. Euroopa Liidu õigus võib mõnikord omada ülemuslikku mõju ning nõuda seaduste ja halduse vastavust.

Funktsioonid ja mõju: raamistik tagab õigusselguse, kaitseb inim- ja eraõigusi ning selgitab kohustusi. See loob stabiilse õigusliku keskkonna, soodustab usaldust, investeeringuid ja avaliku halduse tõhusust.

Näidetena hõlmab õigusraamistik keskkonnaõigust, maksustamist ja maksukorraldust, andmekaitset ning konkurentsi- ja tarbijakaitsega seotud norme. See mõjutab nii riigi toimimist kui ka ettevõtete ja kodanike igapäevaelu.