õhusaastuse

Õhusaastuse all mõeldakse atmosfääri lisandunud kahjulike ainete kontsentratsiooni, mis on tervisele ja keskkonnale ohtlik. Need saasteained võivad pärineda nii looduslikest allikatest nagu vulkaanipursked ja tolmutormid, kui ka peamiselt inimtegevusest, sealhulgas tööstusest, transpordist, energiatootmisest ja põllumajandusest.

Peamised õhusaasteained on tahked osakesed (PM), mida eraldub kütuste põlemisel ja tööstusprotsessides, süsinikmonooksiid (CO) ebapiisavast põlemisest, vääveldioksiid (SO2) fossiilkütuste põletamisel, lämmastikoksiidid (NOx) mootorsõidukitest ja energiatootmisest ning osoon (O3) maapinna lähedal, mis tekib teiste saasteainete reaktsioonil päikesevalguse käes. Samuti levivad õhus lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja raskmetallid.

Õhusaastusel on mitmeid negatiivseid mõjusid. Inimeste tervisele võib see põhjustada hingamisteede haigusi, südame-veresoonkonnaprobleeme, allergiat ja pikemaajalisel kokkupuutel vähki. Keskkonnale avaldab see kahjulikku mõju taimestikule ja loomastikule, põhjustades happevihmasid, troopikatule ja kliimamuutusi. Vähendamaks õhusaastust, rakendatakse meetmeid nagu heitmenormide karmistamine, taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, avaliku transpordi arendamine ja energiasäästu edendamine.