Ööloomade

Ööloomad ehk loomad, kelle peamine aktiivsusaeg on öö, moodustavad olulise osa mitmekesistest ökosüsteemidest. Nad tegutsevad peamiselt pimeduses, mis aitab neil vältida kuumenemist ja kiskjaid ning võimaldab mõnel liigil toitu öösel leida.

Kohanemised pimedusega on mitmekesised. Paljudel ööloomadel on suuremad silmad ja rohked võrkkesta, mis parandab nägemist hämaruses. Neil on sageli arenenud kuulmine ja haistmismeel ning mõnel liigil on pehme karv, varjatud värvus või muu varjumaine, mis aitab varjuda pimedas. Mõnel liigil on ka eriti tundlik valgus- või liikumisretseptorite süsteem, mis aitab ööst aru saada.

Ööloomade hulka kuuluvad nii imetajad kui linnud ja paljud putukad. Klassikaliste näidetena on öökullid ja nahkhiired, kuid öösel on aktiivsed ka siilid, ööliblikad ning paljud teised putukad ning mõningad mereloomad.

Ööloomade ökoloogiline roll on mitmekesine: nad kontrollivad putukate populatsioone, osalevad tolmeldamises ning aitavad levitada seemneid. Inimese tegevus, sealhulgas valgustus ja elupaikade kadumine, võib nende elu märkimisväärselt mõjutada, mistõttu on nende kaitse oluline.