Õppekeeled

Õppekeel ehk õppekeeled on keel, mida koolis kasutatakse õppetöö korraldamisel. See hõlmab õpetust, õpikmaterjale ja hindamist. Õppekeel võib riigi, kooli tüübi ja õppeastme lõikes erineda ning olla seotud keelepoliitika ja kogukonna vajadustega.

Riikides ja koolides määrab õppekeel sageli keeleline poliitika ja õiguslik raamistik. Mõnes süsteemis on peamine õppekeel riigi ametlik keel; teistes on rõhk emakeelel või pakutakse bilingvaalset või immersioonset õpetust. Mõnel juhul korraldatakse osa õppeainetest teises keeles või luuakse eraldi keeleõppeklasse. Õppekeele valik mõjutab õppekava koostamist, õpikute ja digimaterjalide kättesaadavust ning hindamist, samuti õpetajate keeleoskust ja kooli ressursse.

Õppekeeled jagunevad peamiselt monolingvaalseks ja mitmekeelseks. Monolingva õpe tähendab, et kogu õppetöö toimub ühes keeles. Bilingvaalse õppe puhul kasutatakse kahte keelt, sageli teatud õppeainetes või teatud ajaperioodidel. Immersionisüsteem viib suurema osa õppetööst teise keelde, et arendada keeleoskust samaaegselt teiste õppeainetega.

Valikuline õppekeel on tihti seotud kohaliku hariduspoliitikaga ning rahvusvaheliste trendidega. Keelelise mitmekesisuse tunnustamine võib parandada ligipääsu haridusele ja arendada õpilaste keeleoskust, kuid edukus sõltub kvaliteetsest juhtimisest, õppematerjalidest ja õpetajate toetusest.