Õpetamispraktika

Õpetamispraktika ehk õpetajaks õppija praktika on pedagoogilise hariduse osa, kus õppija viib teooria teadmised reaalsesse klassiruumi. Praktika eesmärk on arendada õpetamisoskusi, planeerimis- ja hindamisoskusi ning anda kogemusi koolikeskkonna juhtimisest, õpilastega suhtlemisest ning koostööst kooli personali ja vanematega.

Korraldus: praktikad tehakse koostöös ülikooli või kutseõppeasutuse ja partnerkooliga. Tavaliselt kestab see mitmest nädalast kuni ühe või kahe semestrini, sõltuvalt õppekavast. Õpilasel on koolis juhendaja (mentor või klassiõpetaja) ning ülikoolist praktikajuhendaja, kes jälgib edusamme ja annab tagasisidet. Töö käigus täidetakse portfoolio ning läbiviidud tunnid dokumenteeritakse.

Tegevused: õppija kavandab, viib läbi ja hindab õppetunde; kasutab erinevaid õpetamisviise ja tööriistu; arvestab erinevate õpilaste õppimisvaldkondi ning erivajadustega õpilaste kaasamist; osaleb klassi haldamises ja koostab hinnanguid; peegeldab oma õpetamist.

Hindamine: praktika lõpus antakse tagasiside kooli juhendajalt ja ülikooli esindajalt. Hindamiskriteeriumid hõlmavad planeerimise kvaliteeti, õpetamisviisi, kaasavat suhtumist, refleksiooni ja tööalast koostööd. Mõnikord kaasneb tulemusega ametialase arengu tunnistus või osa kvalifikatsioonist.

Taust ja tähtsus: õpetamispraktika on sageli nõutav osa pedagoogilise koolituse õppekavast ning aitab üliõpilasel seostada teooria ja praktika; see on oluline esimese õpetaja karjääri alustamisel. Praktika viib läbi erinevates koolides ja süsteemides.