Õhupuhastamine

Õhupuhastamine on siseõhu puhastamise protsess või tehnika, mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti, vähendades saasteaineid, nagu tolm, õietolm, mikroorganismid, lõhna- ja gaasilised ained ning teised suspendeeritud osakesed. Efektiivne õhupuhastamine võib parandada hingamisteedega seotud tervist, mugavust ja üldist heaolu sisekeskkonnas.

Peamised meetodid hõlmavad mehaanilisi filtreid, adsorptsiooni ja muid tehnoloogiaid. Mehaanilised filtrid, kus HEPA-filtrid püüavad tavaliselt vähemalt 99,97% 0,3 mikroni suurustest osakestest, on laialdaselt kasutatavad ning sobivad peamiselt tolmu, õietolmu ja teiste osakeste vähendamiseks. Adsorptsioon hõlmab gaasiliste saasteainete ja lõhna neutraliseerimist jooksvate materjalide, näiteks aktiivsöe või zeoliitide abil. Elektriline ionisatsioon lisab õhule laenguta inimestele ning puisid püüdu koos elektriviljem. UV-C-kiirgus võib inaktiveerida mikroorganisme, kuid seda kasutatakse tavaliselt koos teiste meetoditega. Kaubanduslikud ja kodumajapidamise õhupuhastid võivad kombineerida erinevaid tehnoloogiaid, et puhastada nii osakesi kui ka gaasilisi saasteaineid.

Õhupuhastajad on kasutusel kodudes, kontorites ning tervishoiu või tööstuslike ruumide õhu kvaliteedi parandamiseks. Oluline on valida ruumi suurusele sobiv seade ning järgida tootja soovitusi filtrite ja hoolduse kohta. Hooldus hõlmab filtrite vahetamist või puhastamist ning seadmete regulaarset kontrolli. Mõõtühikud, nagu CADR (Clean Air Delivery Rate), annavad näidu puhastusvõimest. Mõningaid seadmeid tuleks vältida, kui need võivad tekitada ohtlikku ozoni või liigselt tekitada elektromagnetilist laengut, eriti tundlikele inimestele. Õhupuhastamine on sageli kõige tõhusam, kui see toimib koos korraliku ventilatsiooni ja niiskuse kontrolliga.