võrgustikuteadust

Võrgustikuteadus on interdistsiplinaarne ala, mis uurib võrgustike struktuuri, dünaamikat ja funktsioone. Võrgustikud koosnevad punktidest ehk sõlmedest, mis on ühendatud joonte ehk servadega.Need võrgustikud võivad olla väga erinevad, hõlmates nii füüsilisi objekte kui ka abstraktseid kontseptsioone.Näited võrgustikest hõlmavad sotsiaalseid võrgustikke, kus inimesed on sõlmed ja nende suhted on servad, samuti interneti, kus arvutid ja serverid on sõlmed ja ühendused on servad.Bioloogias uuritakse näiteks geenivõrgustikke või närvivõrgustikke.

Võrgustikuteaduse eesmärk on mõista, kuidas võrgustike omadused mõjutavad nende käitumist ja tulemusi. Selleks kasutatakse erinevaid matemaatilisi ja arvutuslikke meetodeid. Analüüsitakse selliseid näitajaid nagu sõlmede keskmine aste, võrgustiku tihedus, klusterdatuse koefitsient ja lühimad teed sõlmede vahel.Need meetodid aitavad tuvastada võrgustiku olulisi osi, ennustada selle vastupidavust häiretele või mõista teabe või haiguste levikut.

Võrgustikuteadusel on lai valik rakendusvaldkondi.Seda kasutatakse sotsiaalsete suhete mõistmiseks, poliitilise propaganda leviku uurimiseks, tehnoloogiliste võrgustike optimeerimiseks, bioloogiliste protsesside analüüsimiseks ja majanduslike süsteemide riski hindamiseks.Teadus aitab kaasa keerukate süsteemide paremale mõistmisele ja nende tõhusama juhtimise arendamisele.