võrgustikul

Võrgustik on süsteem, kus üksused ja nendevahelised ühendused moodustavad suurema terviku. Seda mõistet kasutatakse laialdaselt nii tehnilises kui sotsiaalses ja bioloogilises kontekstis. Võrgustik võib kujuneda inimeste ja organisatsioonide suhtlusvõrgustikuna, arvutitehnika kontekstis toimiva võrkuna, või neuronite ja bioloogiliste süsteemide vahelise koostöö kogumana. Vormivõrgustikku nimetatakse sageli ka võrgustikuna lause sees, ning erinevates käänetes ilmeksis väljendub kontekstis.

Võrgustiku põhielemendid on sõlmed ja ühendused. Sõlm tähistab üksust võrgustikus (inimene, arvuti, rakk jne), ühendus aga nende vahelisi suhteid või teekondi (sõnumisuhted, kabellülid, sünapsid). Võrgustiku struktuuri kirjeldab selle topoloogia ning omadused nagu sõlmede arv, ühenduste tihedus ja teed, mis neid sõlmi omavahel tähistavad. Võrgustikud on sageli kohandatavad ja skaleeritavad, mis võimaldab nende osasid lisada või eemaldada ilma tervikku märkimisväärselt lagundamata.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad tehnoloogiat, ühiskonda ja bioloogiat. Internet ja ettevõtete IT-võrgud on tüüpilised tehnilised võrgustikud; sotsiaalsed võrgustikud kirjeldavad inimeste ja organisatsioonide suhteid; bioloogilised võrgustikud hõlmavad närvi- ja ökosüsteemide koostöövõrgustikke. Võrgustike uuring aitab mõista, kuidas info, ressursid ja mõju levivad ning kuidas süsteeme paremini kavandada, hallata ja turvalisena hoida.