võrgukaarti

Võrgukaart (Network Interface Card, NIC) on arvuti või muu seadme riistvara, mis võimaldab ühendust arvutivõrguga. See toimib füüsilise sidekanalina ja identifitseerub võrgus MAC-aadressi kaudu. Võrgukaart võib olla sise, paigaldatud otse emaplaadile PCIe- või vanema PCI-liidese kaudu, või väline, ühendatud USB- või teise liidese abil.

Tüübid: Võrgukaartide põhitüüpideks on juhtmega ja juhtmevaba adapterid. Juhtmega kaartidel on RJ-45 pistik ning nad kasutavad Etherneti standarde, mis hõlmavad kiiruseid 1 Gbps, 2.5 Gbps, 5 Gbps või 10 Gbps olenevalt mudelist. Juhtmevabad adapterid kasutavad Wi‑Fi standarde (nt 802.11a/b/g/n/ac/ax) ja võivad pakkuda erinevaid kiirusi sõltuvalt võrgust ja antennidest.

Standards: Etherneti kaartide levinumad standardid on 10BASE-T, 100BASE-TX ja 1000BASE-T ning vajaduse korral kiiremad nagu 2.5GBASE-T, 5GBASE-T ja 10GBASE-T. WLAN-kaartide puhul on levinud standardid 802.11a/b/g/n/ac/ax; Wi‑Fi 6 ehk 802.11ax parandab tihedust ja kiirust.

Installatsioon ja hooldus: kaartide draiverid tuleb tavaliselt paigaldada operatsioonisüsteemile; paljud võrgukaardid on Plug-and-Play ja toimivad Windowsi, Linuxi ja macOSiga. Mõnel juhul võib vaja minna täiendavat konfiguratsiooni või draiverite värskendamist kõrgemate kiiruste või turva- ja ühenduvusvõimaluste kasutamiseks.

Kasutus: Võrgukaarti kasutatakse arvutite ja serverite ühendamiseks kohaliku või laieneva võrguga, sh LAN-, WAN- või Wi‑Fi võrguühendused, virtuaalsete masinate ja mobiilsete seadmete ühenduvus ning üldine võrguliikluse haldamine.