väävlisüllide

Väävlisüllid (sulfides) on anorgaanilised ühendused, kus väävel on seotud metallide või poolmetallide aatomeid. Sulfidi-ioon on S2− ja üldvalemina võib sulfide kirjeldada MxSy, kus Me on metall või poolmetall ja S on väävel. Need ühendid moodustavad suure mineraalide klassi ning esinevad peamiselt maakoores, tihti oreite moodustamisel ja hidrotermalsetes süsteemides.

Geoloogilises kontekstis on sulfide olulised nii tekkemehhanismide kui ka majandusliku tähtsuse mõttes: need on peamised allikad paljude metallide, nagu raud, vask, plii ja tsink, saamiseks. Sulfiidmineraale leidub laialdaselt hidrotermalsetes laagrites, magmatoorsetes ja sedimentaarsetes süsteemides ning nad moodustavad paljusid oreitele.

Omadused: sulfide mineraalid on enamasti tahked, tihti metallilise läikega ja läbipaistmatud. Nende kristallistruktuurid varieeruvad ning nad võivad moodustada erinevaid sulfidide klasse, sõltuvalt keemilisest koostisest ja sidepaaride arvust. Nad kuuluvad laiemas mõttes mineraalide gruppi, mis on olulised nii geoloogilises kui tööstuslikus kontekstis.

Näited: pyriit (FeS2), galena (PbS), sfaleriit (ZnS), chalcopyrit (CuFeS2) ja borniit (Cu5FeS4).

Kasutus ja keskkond: neid mineraale kaevandatakse peamiselt raua, vase, plii ja tsingi tootmiseks. Oksüdeerudes võivad sulfide moodustised põhjustada happelise reostuse, mida teoorias nimetatakse happeliseks kaevandushaiguseks (acid mine drainage).