värvikomponentide

Värvikomponentide mõiste kirjeldab eraldi väärtuste komplekti, mida kasutatakse värvi kirjeldamiseks digitaalses või füüsilises meediumis. Iga komponent kätkeb osa värvi info ning nende väärtuste ulatus ja tähendus sõltuvad kasutatavast värviruumist ning seadme profiilidest. Komponentide väärtused võivad olla täisarvud (näiteks 0–255) või ujukomaarvud (nt 0–1), ning need võivad olla lineaarsed või gamma-korrigeeritud.

Kõige levinumad süsteemid on lisav (additive) RGB, kus punase, rohelise ja sinise komponentide kombineerimise teel tekib lõppvärv; suuremad väärtused lisavad valgust. Subtraktiivsed süsteemid, nagu CMYK, leiavad kasutust trükkimises: need komponendid vähendavad üksteise eredust valguse filtreerimise kaudu.

Lisaks kasutatakse erinevaid värviruume, näiteks HSV/HSB (toon, küllastus, väärtus), mis sobib värvi valimiseks kasutajale; YUV või YCbCr, mis eraldab luminance’i ja chrominance’i ning on sageli kasutuses video- ja kodeerimissüsteemides; ning perceptual- või device-independent ruumid nagu CIELAB ja CIELUV, mis püüavad värvi tajumist modelleerida ühetaolisemalt.

Tehnilised detailid hõlmavad bitijooksu sügavust (8-, 16-biti või ujukomaarvud), lineaarse või gamma-korrigeeritud tööruumi ning värvi haldamist ICC-profiilide kaudu, mis tagab erinevate seadmete vahel parema värvikontinentsuse.

Kasutusalad hõlmavad digitaalseid pilte, fototöötlust, videot, veebitoimetust ja printi, kus värvikomponentide korrektne käsitlemine on oluline värvi järjepidevuse tagamiseks.

---