väikeettevõtted

Väikeettevõtted on Eesti erasektoris tegutsevad ettevõtted, mille suurus on piiratud nii töötajate arvu kui ka majanduslike näitajate poolest. Euroopa Liidu klassifikatsioon jagab väikeettevõtted mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõteteks; tavaliselt kuuluvad väikeettevõtted 10–49 töötajaga ettevõtetele (microettevõtted on kuni 9 töötajat). Eestis kasutatakse neid kriteeriume nii statistikas kui ka toetusprogrammides. Väikeettevõtete tavapärased vormid on osaühing (OÜ) ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE).

Väikeettevõtted moodustavad suurt osa erasektorist, annavad tööd ning on sageli piirkondliku arengu vedurid. Nad toimivad mitmes sektoris, sealhulgas teenindus, jaekaubandus, ehitus, tootmine ning IT- ja loomingulised teenused. Nende paindlikkus ning kohalik tarbijatunne soodustavad innovatsiooni ja konkurentsivõimet.

Väljakutsed hõlmavad piiratud ligipääsu rahastusele, reguleeriva koormuse ja administratiivsete toimingute suurust. Lisaks valitseb tööjõu puudus ja kasvava digitaliseerimise vajadus; väikestel ettevõtetel on sageli piiratud ressursid tehnoloogiliste lahenduste juurutamiseks. Samas saavad väikeettevõtted kasu riiklikest ja Euroopa Liidu toetusest, nõustamisest ning koolitusest, mis aitavad neil kasvada ja ekspordiga tegeleda.

Toetustegevus Eestis hõlmab Kredexi pakutavaid laene ja garantiisid, ning riigi ja Euroopa Liidu programme, mis hõlmavad nõustamist, koolitusi, innovatsiooni ja ekspordi abi. Väikeettevõtted on Eesti majanduses olulisel kohal; nende arendamine keskendub sageli digitaliseerimise kiirendamisele, väikeste töökohtade loomisele ning regionaalse tasakaalu parandamisele.