väetisest

Väetisest rääkides peame silmas ainet, mida lisatakse mullale või taimedele, et parandada nende kasvu, saagikust ja kvaliteeti. Väetised annavad taimedele vajalikke toitaineid, mida mullas napib või mida on raskesti omastataval kujul. Peamised toitained, mida taimed vajavad suurtes kogustes, on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K). Nende kõrval vajavad taimed ka mikroelemente nagu raud, mangaan, tsink ja vask, kuigi väiksemates kogustes.

Väetised jagunevad peamiselt kaheks: mineraalväetised ja orgaanilised väetised. Mineraalväetised on tööstuslikult toodetud ja sisaldavad toitaineid keemilises vormis, mis on taimedele kergesti omastatav. Need võivad olla lihtväetised (sisaldavad ühte või kahte toitainet) või kompleksväetised (sisaldavad kõiki kolme peamist toitainet). Orgaanilised väetised on pärit elusorganismidest, näiteks kompost, sõnnik, roheväetis või turbast. Need vabastavad toitaineid aeglasemalt, parandades samal ajal mulla struktuuri ja bioloogilist aktiivsust.

Õige väetise valik sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas mullatüübist, taime liigist, kasvufaasi ja kliimatingimustest. Üleväetamine võib kahjustada taimi ja põhjustada keskkonnaprobleeme, nagu veekogude reostus. Seetõttu on oluline järgida kasutusjuhendeid ja vajadusel teha mullaproove, et määrata kindlaks täpne toitainete vajadus. Väetamine on oluline osa aianduses, põllumajanduses ja metsanduses, tagades tervisliku taimestiku ja jätkusuutliku tootmise.