viirusosakeste

Viirusosake ehk virion on viiruse täielik nakkav vorm, mis eksisteerib väljaspool peremeesrakku. See sisaldab geneetilist materjali (DNA või RNA) ning kapsiidi, mis on proteiinist katteks. Mõnel viirusel on kapsiidile lisaks lipidne ümbris, mida nimetatakse ümbriseks; ümbrisega viirused kannavad glükoproteiine, mis aitavad viirusel rakule kinnituda ja sissetungimisel osaleda. Ümbrisega viirused on sageli vähem vastupidavad desinfitantidele kui mitteümbrised viirused.

Struktuur ja genoom: viirusosake võib olla icosahedraalne või helikaalne kapsiid või keerulise kujuga. Genoom võib olla DNA-d või RNA-d ning see võib olla ühe- või kaksikkeelne; mõnel viirusel on genoom segmenteeritud. Genoom sisaldab tavaliselt vajalikku teavet paljunemiseks ning mõnel viirusel on kaasasolevaid ensüüme, mis aitavad replikatsioonis ja tesekonna toimimisel.

Elutsükkel: viirusosake ei paljune iseseisvalt; see kinnitub vastuvõtulperemeesrakule, siseneb, toimub genoomi vabanemine ja uncoating, järgneb replikatsioon ja valkude süntees ning lõpuks virionide koostamine ja vabanemine. Protsessi käigus viirus kasutab peremeesrakku oma masinast. Enamik viiruste ümbrised või kapsiid kaitsevad ja suunavad neid etappi, mille käigus nakkus jätkub.

Diagnostika ja tähtsus: viirusosakeste omaduste uurimine on oluline haiguse etioloogia mõistmiseks ning vaktsiinide ja antiviraalsete ravimite väljatöötamiseks. Virionide avastamine kasutab elektronmikroskoopiat, seroloogilisi teste ja molekulaarseid meetodeid. Viirusosakeste mõistmine aitab hinnata nakkuskäitumist ja kontrollimeetmeid.