videoredigeerimise

Videoredigeerimine on postproduktsiooni protsess, mille käigus valitakse, lõigatakse ja järjestatakse eelnevalt salvestatud kaadrid; lisatakse helitaust, heliefektid ning tekst ja visuaalsed elemendid ning vajadusel korrigeeritakse pildikvaliteeti, et luua koherentne lugu või sõnum. Selle eesmärk on esitada materjal selgelt, sujuvalt ja mõjuvalt, võttes arvesse loo kulgu, rütmi ja emotsiooni.

Tööriistad ja lähenemised on tänapäeval valdavalt mittelineaarsed, mis võimaldavad korraga töödelda suurt hulka materjali ja vajadusel hiljem igal sammul tagasi pöörduda. Kaasaegsed videoeditorid nagu DaVinci Resolve, Adobe Premiere Pro, Final Cut Pro ja Avid Media Composer pakuvad laia tööriistade komplekti lõikenõuete, helirežiimi, värvikorrektsiooni ja efektide haldamiseks.

Töövoog hõlmab tavaliselt sissetoomist ja materjalide korrastamist, esialgset lõiget (rough cut) ning peenlõiget (fine cut), pildi lukustamist (picture lock), helitööd (segamine ja muusika lisamine), värvikorrektsiooni ja värvimist, eriefektide ja liikumise lisamist ning pealkirjade ja grafika loomist. Lõpuks renderdatakse lõppfail ning optimeeritakse see vastavalt sihtplatvormile.

Valmistoode kohandatakse vastavalt platvormidele, nagu film, televisioon või veebijagamine, ning kvaliteedikontroll hõlmab heli- ja pildikvaliteeti, õigeid subtiitreid ja sobivat failiformaati ning kodekivalikut.

Ajalooliselt algas videoredigeerimine lineaarsetest lõikamissüsteemidest (Moviola, Steenbeck). Digitaalne mittelineaarne lõikamine võttis hoo sisse 1990.ndatel ning on sellest ajast kujundanud kaasaegseid töövooge.