videokaartide

Videokaartide eesmärk on arvutis graafika ja videote kiirendamine. Kõige tavalisem tüüp on eraldiseisev kaart, mis ühendub emaplaadiga PCIe liidese kaudu ning sisaldab oma GPU-d, VRAM-i ning jahutus- ja toitesüsteeme. Kaardil on väljundid, nagu DisplayPort ja HDMI, mis võimaldavad kuvada kujutist monitoridel. Lisaks mängude ja 3D graafika renderdamisele täidab videokaart ka video dekodeerimise ja mõnel juhul arvutuslikke ülesandeid, mis suurendavad töövõimet võrreldes integreeritud graafikaga.

Põhilised komponendid on GPU, VRAM ja toitmussüsteem. GPU teostab suurima osa graafikaarvutustest ja haldab tekstuuride, varjundite ja raamide andmeid. VRAM hoiab tekstuurid ning renderdusalused andmed kiireks ligipääsuks. Jõudlust määravad arhitektuur, lõimede arv ja takt, mälukiirus ning VRAM-i maht ja tüüp (nt GDDR6, GDDR6X või HBM). Toitevajadus ja tõhus jahutus mõjutavad kõrgete sageduste püsivust. Kaartidel võib olla aktiivne jahutus (ventilaatorid) või passiivne jahutus ning erinev vormfaktor ja energiatarve.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt arvutimänge, visuaalse töötluse ja 3D-modelleerimise vajadusi, renderdamist ning video kodeerimist ja dekodeerimist. Lisaks kasutatakse GPU-d laialdaselt arvutuslike ülesannete kiirendamiseks teaduslikes ja tehisintellekti rakendustes, toetudes raamistikutele nagu CUDA või OpenCL. Turul on kaks peamist tootjat, NVIDIA ja AMD, ning Intel arendab oma graafikalahendusi. Draiverite sagedased uuendused parandavad jõudlust ja ühilduvust operatsioonisüsteemide ning rakendustega.