vesinõli

Vesinõli on termin, mida mõnes Eesti keeles kasutatakse vesiniku lisamise teel hüdrogeenitud õlide kirjeldamiseks. Kuna see ei ole rahvusvaheliselt standardne nimetus, võib definitsioon erineda. Üldiselt tähistab vesinõli õlide või rasvade hulka, kus alusaines esinevad küllastamata rasvhapped on hüdrogeenimise teel muutunud küllastunumateks või osaliselt küllastunud.

Tootmine toimub vesiniku gaasi ja tavaliselt mõne katalüsaatori (näiteks nikkel) abil kõrgel temperatuuril ja rõhul. Osalise hüdrogeenimise korral tekivad trans-rasvhapped; täis-hüdrogeenimisega saadakse peaaegu täielikult küllastunud õli. Tänapäeval püütakse trans-fatite teket vähendada, kasutades paremaid katalüsaatoreid või edaspidiseid töötlusviise, mis vähendavad terviseriske.

Omadused sõltuvad koostisest, kuid vesinõli on tavaliselt tihedam ja selle sulamiskõver on kõrgem kui algsel õlil, mis muudab selle suurema kõvemuse ja stabiilsuse tõttu sobivaks erinevates rakendustes. Välimus võib varieeruda kollakasest heleda toonini; lõhn on tavaliselt neutraalne.

Kasutus võib hõlmata toidutööstuses margariinide ja tugevdatud rasvade tootmist, küpsetuspõhiste rasvade preparaatide loomist ning mõnes kosmeetika- või tööstuslikus määrdeaines. Trans-rasvhapete vähene sisaldus ning toote stabiilsus on peamised ajendavad faktorid selle kasutusvalikus.

Tervise ja regulatsioonide valdkonnas on märgistusnõuded ja piirangud trans-rasvhapetele paljudes piirkondades seotud südame-veresoonkonna riskide vähendamisega. Vesinõli termin võib viidata erinevatele hüdrogeenitud õlide klassidele sõltuvalt kontekstist.