ventilatsiooninõuded

Ventilatsiooninõuded on ehitiste projekteerimise ja kasutamise raames kehtestatud reegid, mille eesmärk on tagada ruumides piisav õhuvahetus ja siseõhu kvaliteet. Need hõlmavad niiskuse kontrolli, kahjulike gaaside ja lõhnade kõrvaldamist ning energiatõhususe tagamist.

Nõuded sõltuvad hoone tüübist ja kasutusviisist ning võivad erineda eluruumide, avalike hoonete ja tööstusruumide vahel. Nõuded võetakse arvesse nii konstruktsioonil kui tehnilisel tasandil, kusjuures õhuvahetus ja välisõhu sissetoomine peavad sobima ruumi kasutusega ning tagama stabiilse sisekliima.

Olulised näitajad on õhuvahetuskiirus (mõõdetakse m3/h inimese kohta või m3/h m2 kohta), CO2 taseme piirnormid ning niiskus ja välisõhu kvaliteet. Üldine eesmärk on tagada piisav välisõhuvaru, vähendada kontamineerivate ainete kogust ning hoiduda liigse energiatarbimise ja kondenseerumise tagajärgedest.

Meetmed ventilatsioonisüsteemide rakendamiseks hõlmavad nii naturaalset kui ka mehhaanilist ventilatsiooni ning sageli kombineeritud lahendusi. Mehhaanilisel ventilatsioonil kasutatakse sisselaske- ja väljatõmbuskanaleid koos filtrite ning vajadusel soojusvahetusega (HRV või ERV). Demands-controlled ventilation DCV võib reguleerida välisõhu kogust sensorite põhjal, et tagada nii hea siseõhu kvaliteet kui ka energiasääst.

Hooldus ja kontroll: süsteeme tuleb regulaarselt kontrollida, puhastada filtreid ja lõõtsa ning teha süsteemide tasakaalustamine, et säilitada planeeritud õhuvood ja efektiivsus.

Seadusandlus ja standardid: Eesti ehitusseadusandlus ning Euroopa standardid (näiteks EN 16798-1 ja EN 15251) annavad juhiseid ventilatsiooninõuete rakendamiseks, projekteerimise ja kvaliteedikontrolli korraldamiseks erinevates hoonete tüüpides.