vedelikurõhuga

Vedelikurõhk, tuntud ka kui hüdrostaatiline rõhk, on vedeliku avaldatav jõud pindalaühiku kohta. See rõhk tekib vedeliku enda massist ja gravitatsioonist, mis surub vedelikku allapoole. Mida sügavamale vedelikusse sukeldume, seda suurem on rõhk, sest meie kohal oleva vedeliku mass suureneb. Vedelikurõhk on isotroopne, mis tähendab, et see mõjub igas suunas võrdselt.

Valem vedelikurõhu arvutamiseks on P = ρgh, kus P on rõhk, ρ (rho) on vedeliku tihedus, g on gravitatsioonivälja kiirendus ja h on vedeliku sügavus. Tihedama vedeliku korral on rõhk suurem. Samuti on rõhk suurem suurema gravitatsiooni korral. Kui vedelik on mahutis, rakendab see rõhku ka mahuti seintele ja põhja.

Vedelikurõhul on palju praktilisi rakendusi. Näiteks võimaldab see allveelaevadel sukelduda ja tõusta, kontrollides oma ujuvust. Samuti on vedelikurõhk oluline hüdroelektrijaamades, kus vee rõhku kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Ka Pascali seadus, mis kirjeldab rõhu ülekandumist suletud vedelikus, põhineb vedelikurõhu mõistmisel. Vedelikurõhk mängib olulist rolli ka paljudes looduslikes protsessides, nagu ookeani sügavuste rõhk ja atmosfääri rõhk.