vedelikurõhk

Vedelikurõhk on vedeliku sees avalduv rõhk, mis tekib vedeliku enda kaalu ja gravitatsiooni tõttu. See rõhk on igas vedeliku punktis sama, sõltumata selle asukohast vedelikus või vedeliku anuma kujust. Vedelikurõhk suureneb sügavusega. Mida sügavamal vedelikus sa oled, seda suurem on sinu kohal oleva vedeliku mass, mis avaldab suuremat survet.

Valem vedelikurõhu arvutamiseks on P = ρgh, kus P on vedelikurõhk, ρ (rho) on vedeliku tihedus, g on gravitatsiooni kiirendus ja h on vedeliku sügavus. See tähendab, et kui vedeliku tihedus või sügavus suureneb, suureneb ka vedelikus tekkiv rõhk. Samuti mängib rolli gravitatsioon. Näiteks Maa peal on gravitatsioon suurem kui Kuul, seega sama vedeliku ja sügavuse korral oleks vedelikurõhk Maal suurem.

Vedelikurõhk on oluline paljudes looduslikes ja tehnilistes protsessides. See on põhjus, miks allveelaevad peavad vastu pidama suurele rõhule sügavuses, samuti on see oluline vereringe toimimiseks inimkehas, kus süda loob rõhu, mis paneb verd liikuma. Sadamate ehitusel ja tammide projekteerimisel tuleb samuti arvestada vedelikurõhu mõju.