variatsioonil

Variatsioon on üldmõiste, mis kirjeldab nähtuse, andmekogumi või olukorra erinevusi, muutlikkust ja erinevaid vorme. Sõna viitab sageli sellele, et üks esinemine ei ole sama kui teised ning võib esineda erinevates vormides, suurustes või kirjeldustes. Variatsioonil kui kohas või teemal viitab adessiv ning kasutatakse lausetes, kus keskne tähelepanu on konkreetse variatsiooni omadustel või kontekstis, kus see esineb.

Kasutus ja keelestik ülesehitus. Eesti keeles variatsioon on nimisõna, millel on mitmesugused käänete vormid. Variatsioonil kasutatakse sageli sellistes konstruktsioonides, kus täpsustatakse, millise variatsiooniga on tegu või millises kontekstis see esineb. Näiteks teaduslikus või tehnilises tekstis võib öelda, et “variatsioonil esinevad erinevad vormid” või et “variatsioonil on oluline roll” analüüsi või seletuse suunas. Adessiivne vorm variatsioonil märgib viidet või paiknemist kõne või kirjutise teemaks.

Valdkonnad. Mõiste variatsioon viitab laialdaselt erinevustele mitmes valdkonnas: muusika variatsioon on teemal põhinev muutuvvariant; bioloogias räägitakse geneetilisest või fenotüübisest variatsioonist; statistikas ja andmeteaduses võib variatsioon tähistada erinevusi või hajuvust andmekogumis; keeleteaduses tähistab variatsioon keelelisi vorme ja kasutusviise. Sõnaga variatsioonil viidatakse sageli konkreetse variatsiooni või selle konteksti märklemisele.

Etymoloogia ja seosed. Variatsioon tuleneb ladina sõnast variatio, mis on seotud muutumise ja erinevuste ideedega. Selles mõttes on variatsiooniline mõtlemine keskne paljudes teadus- ja kunstivaldkondades ning variatsioonil kui vormil on oluline roll nii kirjanduses kui analüüsides.