valimissüsteemil

Valimissüsteemil viitab see, kuidas valimiste tulemused muudetakse esinduskohtade jaotuseks riigis. See määrab, kuidas hääled tõlgitakse saadavate kohtade arvuks, milliseid künniseid rakendatakse ning millised esindajad parlamenti või teist esinduskogu kuuluvad. Valimissüsteemid mõjutavad parteide suurust, koalitsioonide tõenäosust ja valijate strateegiaid.

Valimissüsteeme saab üldiselt jagada kolme põhitüüpi: proportsionaalne, majoritaarne ja segasüsteem. Proportsionaalne valimissüsteem püüab tagada, et saadud kohtade arv riigi üldises valimistulemuses peegeldab häälte osakaal riigis. Seda tehakse tavaliselt nimekirjapõhise valimise kaudu; nimekirjad võivad olla avatud või suletud ning sageli kehtivad ka valimikünnised, mis mõjutavad väikeste ja suurte parteide esindatust.

Majoritaarne süsteem keskendub üksikutele esindusüksustele (ümberkaudne piirkond). Võitja võtab kõik või suure osa kohtadest, mis võib anda tugeva juhikorra, kuid vähendada väikeste erakondade esindatust. Mõnes variandis kasutatakse kahte vooru: kui esimeses voorus ei saavutata enamust, toimub vooru jätkamine.

Segasüsteemid kombineerivad mõlemad lähenemised: osa kohtadest jagatakse proportsionaalselt, osa aga majoritaarselt. Sellised süsteemid püüavad pakkuda samal ajal stabiilsust ja laiemat esinduslikkust.

Valimissüsteemi valik kajastub riigi eesmärkides: esinduslikkus, poliitiline stabiilsus, regionaalne võrdõiguslikkus ja koalitsioonide moodustamine. Reformsid tekivad vastusena rahva soovidele või muutuvatele demokraatia põhimõtetele.