võrdõiguslikkus

Võrdõiguslikkus ehk võrdsete õiguste ja võimaluste põhimõte, mille kohaselt kõigil inimestel peab olema sama õigus elada, õppida, töötada ja kasutada ühiskonna ressursse, ning kelle õigusi ei tohi piirata nende isikuomaduste tõttu. Keskenduses on võrdus seaduse ees ja võrdne kohtlemine erinevate tunnuste alusel, sealhulgas soost ja soolisel identiteedil, vanusel, rassil, etnilisel taustal, usul, puude olemasolul, seksuaalse orientatsiooni ja muude isikut puudutavate tunnuste puhul. Võrdõiguslikkus hõlmab nii õiguste teostamist kui ka sotsiaalse ja majandusliku võimekuse suurendamist ning püüdlust vähendada ühiskondlikke lõhesid.

Eesti õigussüsteemis on võrdõiguslikkuse põhimõte sätestatud põhiseaduses ning täiendavate eriseadustega, mis keelavad diskrimineerimise ja edendavad võrdõiguslikkust töö, hariduse ja avalike teenuste valdkondades. Riik ja avalikud institutsioonid on kohustatud tegutsema aktiivselt: soodustama võrdsuse teostamist ning koguma ja analüüsima andmeid, et tuvastada ning vähendada ebavõrdseid võimalusi ja väärkohtlemist.

Ajalooliselt on võrdõiguslikkuse arendamine Eestis tugevalt seotud riigi Euroopa Liidu standarditega ja rahvusvahelise inimõiguste õigusega. Pärast taasiseseisvumist ja Euroopa Liidu liikmelisuse ning ühinemisel on vastu võetud täiendavad programmid ja mehhanismid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning diskrimineerimise vältimiseks.

Võrdõiguslikkus hõlmab tööjõu ja palGapõhimõtete tasakaalustamist, pere- ja tööelu paremat tasakaalustamist, hariduse kättesaadavust ning poliitilise esindatuse suurendamist. See on jätkuv eesmärk, mida jälgitakse statistika, õiguslike meetmete ja institutsioonilise järelvalve kaudu.