valimisosalus

Valimisosalus, ehk valimisaktiivsus, tähendab kodanike osalemist valimistel. Tavaliselt mõõdetakse see valimisaktiivsusega ehk valimisvõimega inimestest neile antud häältega hääletanud isikutena. Denominatsioonina on sageli kasutatud valimisõigust omavate (või valimisõiguslikku vanusepiiri täitvate) inimeste osa. Valimisosalus on demokraatliku legitiimsuse ja kodanike kaasatuse oluline näitaja ning see mõjutab valimiste tulemustest tulenevat poliitilist esindatust ja poliitikate vastavust.

Mõõtmine ja andmed. Valimisosalus arvutatakse kui protsent valimisõiguslikest kodanikest, kes hääletasid. Mõnikord kasutatakse erinevaid denominator’eid, näiteks valimisõigust omavate täisealiste koguarv või registreeritud valijate arv. Mõõtmine põhineb tavaliselt ametlikel andmetel valimisjaoskondadelt või riiklikelt valimisametidelt; rahvusvahelised andmebaasid (nt International IDEA, OECD, Euroopa Komisjoni andmestikud) koguvad ja võrreldavad andmeid.

Mõjurid. Valimisosaluse suurus sõltub nii demograafilistest kui ka strukturaalsetest teguritest: vanus, sissetulek, haridus, linnalähedus ja elukoht; valimissüsteem ja -kalender (valimisõigus, registreerimistegud, valimispäev, valimisea piirid); valimiskampaania intensiivsus ja valimiste olulisus ning institutsioonide usaldus ja poliitiline kultuur. Samuti mõjutavad hõlpsam pääs valimistesse, näiteks varajane hääletamine, posti- või e-hääletus ning samastatud registreerimine.

Tingimused ja mõju. Kõrge osalus viitab tihti suuremale kodanike kaasatusele ja politiseeritusele, kuid suur osalus ei näita automaatselt rahulolu või paremat esindatust. Valdkonnad nagu haridus ja institutsioonide läbipaistvus võivad kas või suurendada valimisosalist jätkuvalt ning seeläbi legitiimsust ja vastutust. Juurdepääsetavuse suurendamiseks rakendatakse sageli meetmeid nagu lihtsustatud registreerimine, paindlikud hääletusvormid ja valimiste korraldamise sujuvamaks tegemine.