valgutarbimine

Valgutarbimine ehk proteiini tarbimine tähendab toidust saadavate valkude kogust, mida inimene päeviti tarbib. Valgud on keha peamised ehitus- ja funktsioonielemendid ning osalevad lihaste, organite, ensüümide, hormoonide ning immuunsüsteemi töös. Päevane vajadus sõltub vanusest, soost, kehalisest aktiivsusest ja tervislikust seisundist. Üldine soovitus täiskasvanutele on umbes 0,8 g kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Sportlased ja vanemad täiskasvanud võivad vajada 1,0–2,0 g/kg päevas; noorukid ning kasvavad lapsed võivad vajada ka suuremat kogust sõltuvalt kasvust ja aktiivsusest.

Valgud tuleks jaotada kogu päeva vältel ning eelistada kõrge kvaliteediga valke, mis sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid. Loomsed valikud on sageli kõrge kvaliteediga; taimset päritolu valke saab kvaliteetselt kombineerida, kui tarbitakse erinevaid allikaid (nt teraviljad ja kaunviljad). Peamised valgulised allikad on loomne liha, kala, munad, piimatooted ning taimsed oad, herned, kikerherned, pähklid, seemned, soja ja kinoa.

Väga suur või pidev kõrge valgutarbimine ei pruugi pakkuda lisatulu ja võib koormata neerusid või põhjustada teiste toitainete vaegust. Eriti neeruhaiguste või raskemate terviseprobleemide korral tuleb valguvajadust hinnata arsti või toitumisspetsialisti juhendamisel. Sobiva tasakaalu leidmiseks võib abi olla individuaalsest nõustamisest.