valguseabsorbeerimine

Valguseabsorbeerimine viitab protsessile, mille käigus aine neelab valgusenergiat. See juhtub siis, kui footonid, valguse osakesed, interakteeruvad aatomite või molekulidega. Kui footoni energia vastab aatomi või molekuli elektronide energeetilisele tasemele, võib elektron footoni neelata ja hüpata kõrgemale energiatasemele. Seda protsessi kasutatakse paljudes looduslikes ja tehnoloogilistes rakendustes.

Fotosüntees on üks tuntumaid näiteid valguseabsorbeerimisest. Taimed, vetikad ja mõned bakterid kasutavad klorofülli ja teiste pigmentide abil päikesevalguse neelamiseks, et muuta see keemiliseks energiaks. See energia salvestatakse seejärel glükoosi kujul, mida organismid kasutavad kasvuks ja elutegevuseks. Teine oluline näide on fotogalvaaniliste elementide ehk päikesepaneelide töö. Need seadmed neelavad päikesevalgust ja muundavad selle otse elektrienergiaks.

Valguseabsorbeerimine on ka paljudes muudes nähtustes oluline. Näiteks värvide tekke eest vastutavad pigmendid, mis neelavad teatud lainepikkusega valgust ja peegeldavad teisi, luues nii meie silmadele nähtava värvi. Samuti on see oluline optiliste filtrite, sensorite ja laserite töös. Kui aine neelab valgust, võib see põhjustada erinevaid efekte, sealhulgas soojenemist, fluorestsentsi või fosforestsentsi, sõltuvalt neelava materjali omadustest.