valgendamise

Valgendamise (valgendamine) on protsess, mille käigus tehakse heledamaks materjalide või toodete värv, tavaliselt pigmentide või värvainete eemaldamise või neutraliseerimise teel. Sõna valgendamise vormidest valitseb üldine tähendus ning sageli kõlavad väljendid nagu valgendamise protsess või valgendamise meetodid. Grammatilises kasutuses on valgendamise genitiivne vorm valgendamise.

Valgendamist rakendatakse peamiselt kolmes peamises valdkonnas: tekstiilitööstus, paberi- ja tselluloositööstus ning toote- ja puittööstus. Tekstiilide puhul tähendab valgendamine lõngu või kangast heledamaks muutmist oksüdatiivsete ainetega; kõige levinumad ained on vesinikperoksiid ja naatriumhüpokloriit. Paberi ja tselluloosi valgendamine nõuab samuti oksüdatiivseid vahendeid, mille eesmärk on eemaldada looduslik pigment ja saavutada valge või hele toon; kaasaegsed protsessid kipuvad olema keskkonnasõbralikumad ja kloorivabad. Puit- ja lõpptoodete valgendamine hõlmab samuti aineid, mis muudavad puitmaterjalide värvi heledamaks, ning see on oluline puidutete ja pabertoodete kvaliteedi tagamisel.

Kosmeetikas kasutatakse valgendamist juuksevärviga seotud protsesside puhul (juuksevalgendamine) ja hammaste valgendamiseks. Juuksevalgendajad kasutavad tugevaid oksüdante, mis võivad kahjustada juukseid või nahka, mistõttu nende kasutamine nõuab hoolt ja järgimist tootja juhistele, eriti nahapõletuste ja allergiate vältimiseks.

Keskkonna ja ohutuse seisukohalt võivad valgendamisprotsessid tekitada jäätmeid ning nõuda reguleeritud käitlemist ning nõuetekohaseid ettevaatusabinõusid töö- ja keskkonnakaitse vastu. Terminoloogia Valgendamise puhul rõhutab erinevate valdkondade spetsiifikat ning kasutatavates kontekstides võib märksõnaks olla keskkonnasõbralikkus ja tootmisprotsesside reguleerimine.