vahelduvvoolul

Vahelduvvool (AC) on elektrivool, mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt. Enamasti on vahelduvvool sinusoidaalne; võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Mainsvõrgus esineb vahelduvvool, kus voolu suund pöörleb regulaarselt vastupidiselt püsivoolule (DC), milles vool voolab ühes suunas.

AC toodetakse peamiselt elektrigeneraatorite abil ja jaotatakse suurtes jaotusvõrkudes. Transformaatorite abil on võimalik muuta pinge kõrgemaks või madalamaks, mis võimaldab efektiivset elektrijaotust pikkadel vahemaadel.

Euroopa standardne pinge on 230 V RMS ja sagedus 50 Hz; Põhja-Ameerikas on sagedus 60 Hz ja pinge umbes 120 V RMS. Võrgu kuju on tavaliselt sinusoidaalne, kuigi tegelikus süsteemis võivad esineda väiksed kõrvalekalded.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad koduvõrkudes toidetavate seadmete toimimist, tööstuslikke süsteeme ja elektrimootoreid. AC võimaldab mugavat pingega töötamist: pinge muutmise lihtsus tõttu saab elektrit kanda pikkadel vahemaadel ning see on sobiv suuremate energiavoogude ülekandmiseks transformaatorite ja jaotusvõrkude kaudu.

Ajaloos mängis vahelduvvool võtmerolli elektrivõrkude laialdasemal arendamisel 19. sajandi lõpus. Tänapäeval on vahelduvvool peamine standard elektrijaotussüsteem enamikus maailma piirkondades.