vahekultuuride

Vahekultuuride mõiste hõlmab kultuure, mida kasvatatakse peamise kultuuri vahel või koos sellega eesmärgiga parandada mulla tervist, vähendada umbrohtu ja haiguste mõju ning suurendada maa majanduslikku jätkusuutlikkust.

Peamised vahekultuuride tüübid on kattekultuurid ja kaasviljad. Kattekultuurid istutatakse tavaliselt peamise kultuuri vahepeal või enne seda, et kaitsta maad erosiooni eest, suurendada orgaanilise aine hulka ning parandada mullaniiskust ja struktuuri. Kaasviljad ehk intercropping tähendavad kahe või enama kultuuri samaaegset kasvatamist samal väljal, mis võib suurendada biomassi, paremini kasutada mullaressursse ning aidata umbrohtu ja haigusi kontrollida.

Valik ja rakendamine sõltuvad mullast, kliimast, peamise kultuuri kasvuperioodist ning majanduslikest kaalutlustest. Tähis on sobiva seose leidmine peamise kultuuriga: erinevatel aastatel ja erinevates piirkondades võib olla otstarbekas kasutada erinevaid taimeliike ning erinevaid ruumilisi sobivusi (ridade vahede, segakasvatuse või järjestikuse kasutamise kaudu). Lisaks tuleb mõelda sunnitule lõpetamisele või lõikusele: kattekultuurid lõpetatakse tagasihoidliku töötlemise või niitmisega, kaasviljad võivad vajada eraldi koristust või hilisemat lõikusperioodi.

Vahekultuuridel on potentsiaali parandada mullaviljakust, vähendada robotkulusid ja suurendada jätkusuutlikkust, kuid nõuavad hoolikat planeerimist, valikut ja ajastust, et vältida liigset konkurentsi peamise kultuuri jaoks ning täiendavaid kulutusi.