vabatahtlikus

Vabatahtlikkus ehk vabatahtlik tegevus on tegevus, kus inimesed annavad oma aega, oskusi ja energiat teistes või kogukonnas abi andmiseks ilma püsiva tasu saamiseks. See põhineb vabatahtliku soovil aidata ning sageli on tegemist organiseeritud töö osaga mittetulundusühingute, koolide, ühenduste või avaliku sektori algatustega, kuid võib kaasata ka mitteformaalset abi lähedaste või naabrite suunas.

Vabatahtlikkuse motiivid on mitmekesised: soov aidata teisi, isiklik areng, sotsiaalne kuuluvus, väärtuste rakendamine, kogukonna ees vastutustunne ning oskuste omandamine. Formaalse vabatahtliku töö korraldab ja koordineerib tegevusi organisatsioon, mis pakub juhendamist, koolitust ning ohutuse tagamist. Informaal vabatahtlikkus toimub sageli ilma riietatud struktuurita, näiteks naabri või sõbra jaoks tehtud abi.

Meedias ja kirjanduses käsitletakse vabatahtlikkust ning selle mõju laiemale ühiskonnale: see tugevdab kogukonna sidemeid, suurendab sotsiaalset kapitali, arendab inimestes oskusi ja enesetunnetust ning võib parandada juurdepääsu teenustele, eriti haavatavates gruppides. Samas esinevad väljakutsed, nagu püsivuse hoidmine, tunnustuse puudus, logistilised piirangud, ohutusküsimused ja töökoormus.

Vabatahtlikkust toetakse erinevatel tasanditel: organisatsioonide sees toetus ja koolitus, kohalike omavalitsuste ning riigi programme, Euroopa Liidu algatused ning kogukondlikud rahastamisvõrgustikud. Tämä võimaldab inimeste panusel olla püsiv ja jätkusuutlik osa ühiskonna toimimisest.