võrgustikuteadusele

Võrgustikuteadus on interdistsiplinaarne ala, mis uurib erinevate süsteemide ülesehitust ja käitumist võrgustiku struktuuride kaudu. See hõlmab mudelite ja analüütiliste tööriistade loomist, et mõista, kuidas komponendid omavahel seotud on ja kuidas need suhtlused mõjutavad kogu süsteemi funktsiooni. Võrgustikuteadus rakendab oma meetodeid laialdaselt erinevates valdkondades. Sotsiaalvõrgustike analüüs uurib inimsuhete ja interaktsioonide struktuuri. Bioloogias kasutatakse seda geenivõrgustike, proteiinide interaktsioonivõrgustike ja neuroloogiliste võrkude uurimiseks. Tehnoloogias rakendatakse võrgustikuteadust arvutivõrkude, transpordivõrkude ja energeetikavõrkude optimeerimiseks ja mõistmiseks.Füüsilises maailmas võib võrgustikud leida ka loodusest, näiteks jõe-, juure- või närvisüsteemide kujul.

Võrgustikuteaduse keskmes on mõisted nagu sõlmed (nodes) ja servad (edges), kus sõlmed esindavad üksikuid objekte ja servad nende vahelisi seoseid. Analüüsitakse selliseid omadusi nagu kesksus (centrality), tihedus (density) ja klasterdumine (clustering), et tuvastada kõige olulisemad osad võrgustikus ja selle ülesehituse tüübid. Levinud võrgustikumudelid hõlmavad juhuslikke võrgustikke, skaalavabu võrgustikke ja väikese maailma võrgustikke, millest igaüks kirjeldab erinevaid seoseid ja omadusi. Tööriistad nagu graafiteooria (graph theory) ja andmeteadus (data science) on võrgustikuteaduse uurimistöö lahutamatud osad.