võrguprotoolla

Võrguprotooll on reeglite ja formaadide kogum, mis määrab, kuidas andmeid võrgus vormistatakse, edastatakse ja vastu võetakse. Protokollid kirjeldavad sõnumite struktuuri, edastusjärjekorda, ajastust, vigade märkamist ja parandamist, aadressimist ning sidete kontrolli. Nende eesmärk on tagada erinevate seadmete ja süsteemide vahel ühilduvus ning võimaldada usaldusväärset ja tõhusat suhtlust.

Protokollid toimivad tavaliselt kihilises arhitektuuris, kus erinevad kihid tegelevad erinevate funktsioonidega. Madalamad kihid tegelevad füüsilise ühenduse ja andmete edastusega, kõrgemad kihid pakuvad kasutajale otstarbekat teenust. Kõige laiemalt tuntud on TCP/IP protokollide perekond, mille interneti toimimisele keskne osa on IP-eaadressimine ja suunamine ning TCP või UDP transport. Ülemised kihid hõlmavad protokolle nagu HTTP(S), FTP, SMTP ja DNS, mis pakuvad rakendustasandi teenuseid ja nimeotsingut.

Oluline on eristada protokolli ja standardit: protokoll määrab, kuidas teade peab käituma, standardid aga kirjeldavad ja kinnitavad selle kasutamise reegleid. Rahvusvahelised standardiorganisatsioonid, nagu IETF ja ISO, väljastavad RFC-d ja muud dokumendid, mis kirjeldavad ja määratlevad protokollide täpsed tööpõhimõtted. Turvalisuse seisukohalt kasutatakse sageli kättesaadavuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks lisaprotokolle (nt TLS/SSL) ning turva-auditeerimisel hinnatakse protokollide vastupidavust rünnakutele ja vigade korral toimimist. Võrguprotoollid moodustavad aluse kaasaegsele digitaalsele ülemaailmsele kommunikatsioonile.