rakendustasandi

Rakendustasand ehk rakenduse tehnoloogialahendus on tarkvaralahenduse koostis, mis määrab, millised tehnoloogiad, raamistikud ja tööriistad on kasutusel arenduses ja tootmises. Tasand hõlmab kasutajaliidest, rakenduse loogikat ja teenuseid, andmehaldust ning infrastruktuuri, mis need kihid ühtsena toimima paneb. Valik sõltub projekti nõuetest, meeskonna oskustest ning valikust pilve- või on-prem lahenduse vahel.

Tavaliselt jaguneb rakendustasand mitmeks kihiks: esmane kasutajaliides front-end, serveri- ja äriloogika back-end, andmebaas ja andmete salvestus ning infrastruktuur pilve, konteinerite, serverite ja võrkude tasandil. Lisaks võivad olla API-tuged, vahemälu, autentimise ja autoriseerimise lahendused ning teenuste vaheline suhtlus (sõnumivahetuse teenused).

Levinud näited on LAMP (Linux, Apache, MySQL, PHP) ja LEMP, MEAN/MERN (MongoDB, Express.js, Angular/React, Node.js), .NET stack ning Django-põhine lahendus PostgreSQLiga. Ka serverless ja mikroteenuste arhitektuur on rakendustasandi vormid, mis rõhutavad suurt paindlikkust ja skaleeritavust.

Valiku mõju ulatus hõlmab arenduskiirust, hooldatavust, skaleeritavust ning kulusid ning sõltuvuste haldamist ja turvalisust. Rakendustasand on pidevas muutuses: tehnoloogiate asendamine või täiendamine, uute teenuste lisamine ning DevOps praktikate integreerimine on tavaline osa elutsüklist. See mõiste on üldine ja kontekstist sõltuvalt võib see tähendus varieeruda.