värvusparameetrite

Värvusparameetrid on kvantitatiivsed meetmed, mida kasutatakse värvi kirjeldamiseks ja mõõtmiseks. Need aitavad objektiivselt määratleda, kuidas inimene värvi näeb ja kuidas seda saab reprodutseerida erinevates tehnoloogilistes süsteemides. Peamised värvusparameetrite süsteemid põhinevad inimese silma tundlikkusel kolmele värvile: punasele, rohelisele ja sinisele.

Üks levinumaid värvusparameetrite süsteeme on CIE XYZ. See süsteem, mis loodi 1931. aastal Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) poolt, kasutab kolme fiktiivset värvuskoordinati (X, Y ja Z) selleks, et kirjeldada kõiki värve, mida inimene suudab näha. Y-koordinaat on sageli seotud heledusaga, samas kui X ja Z kirjeldavad värvitooni ja küllastust. CIE XYZ on aluseks paljudele teistele värvusmudelitele.

Teine oluline süsteem on HSL (Hue, Saturation, Lightness) või HSV (Hue, Saturation, Value/Brightness). HSL-mudelis tähistab toon (Hue) värvi olemust (näiteks punane, sinine, roheline). Küllastus (Saturation) kirjeldab värvi intensiivsust või puhtust – madal küllastus tähendab rohkem halli segatud värviga. Heledus (Lightness) määrab, kui hele või tume värv on. HSV-mudelis on heledus asendatud väärtusega (Value), mis tähistab värvi maksimaalset heledust. Neid mudeleid kasutatakse sageli graafilisel disainil ja pilditöötluses, kuna need on intuitiivsemad värvide manipuleerimiseks.

Lisaks on olemas ka teisi värvusparameetrite süsteeme, nagu RGB (Red, Green, Blue), mida kasutatakse ekraanidel, ja CMYK (Cyan, Magenta, Yellow, Key/Black), mida kasutatakse trükinduses. Värvusparameetrid võimaldavad täpselt kommunikeerida värve ja tagada nende ühtluse erinevates meediumites.