välisvalgustus

Välisvalgustus on valgustus, mis paigutatakse väljapoole hooneid ja rajatisi ning teenindab avalikke ja eraruumi vajadusi. Selle alla kuuluvad tänavavalgustus, hoonete fassaadi ja maastikuvalgustus, parkide ja platside valgustus ning teede ja tunnelite valgustus.

Eesmärk on parandada nähtavust ja ohutust, suurendada turvalisust, rõhutada arhitektuuri ning pakkuda esteetilist ja elukvaliteeti tõstva valgustust. Samuti arvestatakse energiatõhususega ja keskkonnamõjudega.

Disain ja tehnika põhinevad peamiselt LED-lahendustel. Kasutusele võetakse liikumis- ja ajastussensorid ning ühenduv lahendused, mis võimaldavad valguse juhtimist ja jagu. Valgustemperatuur 2700–4000 K; CRI 70–90.

Standardid ja nõuded: Euroopa riikides on oluline viidata EN 13201 standardile tänavavalgustuse kohta; energiatõhususe nõuded võivad varieeruda ning kohaliku ehitus- ja ohutusnõuded kehtivad.

Keskkonnamõjud ja valgusreostus: välisvalgustus võib põhjustada öist valgusreostust ning mõjutada ööelu ja bioloogilisi protsesse; selle vähendamiseks kasutatakse varjestatud valgustite jaotust, suunatud valgusvihke, madalat heledust ning öist automaatjuhtimist.

Tulevik ja järeldus: välisvalgustus on oluline linnaplaneerimise element, mis ühendab nähtavuse, turvalisuse ja esteetika, samas pidades silmas energiasäästlikkust ja valguse keskkonnamõjusid.