väliainekudokset

Väliainekudosed on mõiste, mida mõnikord kasutatakse Eesti õpikutes ja koolilaborites histoloogia kontekstis, et kirjeldada koed, mis asuvad organite parenhüümi ehk peamise funktsionaalsete rakkude vahel ning täidavad ruumi, pakkudes tuge ning ainevahetuslikku ühendust. Termini kasutus ei ole ühtlustatud kõikides õpikutes, kuid see peegeldab ideed, et mõned koed paiknevad “väljaosade” ja parenhüümi vahel ning moodustavad interstitsiaalse või tugi- ja laminaarsüsteemi.

Koostis ja struktuur. Väliainekudosed koosnevad peamiselt ruumist täitvast rakulist ja rakuvälist koostisest. Rakud võivad olla fibroblastid, makrofaagid, adipotsüüdid või teised sidekoe rakud, mis elavad või toimivad koe interstitsiaalses ruumis. Rakuväline maatriks sisaldab kollageenseid ja elastilisi kiude ning põhjast ainet (ground substance), mis tagab koe elastsuse ja läbilaskvuse vedelike ja väikeste molekulide jaoks.

Funktsioonid. Nende kudede peamised rollid on mehhaaniline tugi, organite ja struktuuride ühendamine, ainevahetuslik vaheõhu pakkumine ning kahjustuste korral reparatsioon ja regeneratsioon. Väliainekudosed võivad moodustada organite stroma, lamina propria mukosaaluselis või teist tüüpi interstitsiaalseid mööda kaaneta kudesid. Nad võivad olla elastsed või tihendatud sõltuvalt organsest kontekstist.

Areng ja kliiniline tähendus. Kõrvalised koed arenevad embrüonaalsest mesenküümist ning võivad diferentseeruda mitmel viisil, olenevalt signaalidest. Edasijõudnud haigustes, näiteks fibroosis või ödeemis, võivad väliainekudosen laieneda või muutuda, mis mõjutab organi tööd. Termini kasutamine võib sõltuda piirkondlikust või õpetajakohastusest, kuid põhiprintsiip jääb samaks: tegemist on parenhüümi ja muude organi komponentide vaheliste struktuuride ning maatriksi koega.

---