parenhüümi

Parenhüümi on organi või koe funktsionaalne kude, mis koosneb parenhüümirakkudest ja täidab selle elutähtsad ülesanded. See on sageli vastandatud stroma’le, mis hõlmab toetavaid side-, moodustavaid ja veresooni sisaldavaid kudesid. Seega kirjeldab parenhüümi organi peamist, selle funktsiooni teostavat osa, samal ajal kui stromaalne kude tagab struktuuri ja toitainete varustuse.

Taimeparenhüümi kuulub taime kõige levinum kude. Rakud on elavad kogu küpsuse vältel ja neil on õhukesed rakumembraanid, suur vakuool ning varieeruv kuju. Parenhüümi rakkude koosseis moodustab enamiku taimekoest ja täidab mitmesuguseid ülesandeid: fotosünteesi toimimine mesofüllis, varuainete (nt tärklis) kogumine ja säilitamine ning haavade paranemine. Erinevate funktsioonide järgi eristatakse taimes parenhüümi tüüpe, näiteks photosünteesiga seotud põhitukke või aerenhüümi, mis moodustab taimeosades õhuruume.

Inim- ja loomorganites on parenhüümi mõiste samaaegselt organi funktsionaalse koe tähenduses. Näiteks maksapõhiv parenhüüm koosneb hepatotsüütidest, mis teostavad metabolismi ja teisi peamisi funktsioone; kopsudes ja neerudes on parenhüümi vastavalt gaasidevahetus ja uriini moodustumisega seotud rakkudest koosnev kude. Parenhüümi funktsionaalse töö rikkumine või kahjustus võivad olla olulised diagnostilised märgid ning neid eristatakse sageli stromast, mis hõlmab sidekude ja veresooned.

Meditsiinis ja histoloogias kasutatakse mõistet parenhüüm laias tähenduses organi funktsionaalse koe kohta, erinevalt fibrootse või tugikude (stroma) kontekstist.