adipotsüüdid

Adipotsüüdid on rasvkoe peamised rakud, mis talletavad energiat triglyceriidide kujul ning omavad endokriinseid funktsioone. Nad arenevad mesenhümaalsest tüvirakkudest preadipotsüütideks, mille diferentseerumine on peamiselt reguleeritud PPARγ ja C/EBPα kaudu.

Adipotsüüdid võivad kuuluda valgesse või pruunisse rasvkoesse. Valged adipotsüüdid sisaldavad ühte suurt lipiidide tilka ja on peamised energiavarude talletajad. Pruunid adipotsüüdid sisaldavad mitmeid väiksemaid tilkasid ja neile omistatakse termogeneesi võime. Beigetid adipotsüüdid tekivad teatud tingimustel valges rasvkoes ja näitavad sarnaseid termogeneetilisi omadusi.

Rasvkoe depod kehas on mitmekesised: subkutaatsed depood ja viseraalsed depood, mis paiknevad ümber siseorganite ja teistes piirkondades. Depode suurus ja koostis muutuvad toitumise, kehamassi ja vananemisega; need on tihti veresoontega varustatud ning reageerivad hormoonidele ja signaalidele.

Peamised funktsioonid hõlmavad energiasalvestust lipiidide kujul, lipolüüsi kaudu vabade rasvhapete vabanemist ning endokriinsest tasandist signaalide tootmist. Adipotsüüdid eritavad adipokineid, näiteks leptiini ja adiponektiini, mis mõjutavad söögiisu, glükeemilist kontrolli ja põletikulist vastust. Täiendavalt kaasatakse need rakud ainevahetuse ja immuunsüsteemi regulaatorisse.

Lipodüstroofia ja rasvkoe liialdatud kasv on seotud insuliiniresistentsuse, metaboolse sündroomi ja põletikulise reaktsiooniga. Liigne või vähene rasvkoe mass võib mõjutada diabeediriski ja tervise üldist tasakaalu. Rasvkoe ehitus on plastiline ning reageerib dieedile, liikumisele ja hormonaalsetele muutustele.