väärtpaberiarveldussüsteemides

Väärtpaberiarveldussüsteemid on finantstehingute lõpparvelduse infrastruktuur, mis hõlbustab omandiõiguse ülekandmist ja vastava makse sooritamist tehingupartnerite vahel. Need süsteemid ühendavad tehingute registreerimise, arvelduse ja väärtpaberite depooteerimise ning tagavad omandiõiguse muutmise õiguslikult ja auditloogiliselt korrektse viisil. Eesmärk on suurendada tehingute turvalisust, kiirust ja läbipaistvust ning vähendada arveldusriskide taset.

Peamised osalejad on investorid, vahendajad ja pangad ning keskse väärtpaberide depoodeerija (CSD), mis hoiab väärtpaberite kontosid, tegeleb omandiõiguse registreerimisega ja pakub säilitusteenuseid. Vajadusel osalevad ka keskne vastutaja (CCP), kes maandab vastastikku tekkiva krediidiriski tehingute täitmisel, ning teised teenusepakkujad nagu registrid ja oplajad. Koostöös moodustavad need koosterakud tervikliku arveldusprotsessi.

Põhifunktsioonid hõlmavad tehingu kinnitusprotsessi, nettingi korraldamist ja arveldust ning rahalise ja väärtpaberite kontode juhtimist. Sageli rakendatakse Delivery Versus Payment (DVP) põhimõtet, mis tagab, et väärtpaberid liiguvad omanikule ainult samal ajal makse laekumisel. Arveldus toimub või lõpparve vormis (rtgs) või vanema tsüklina osade kaupa; korrale jõutakse raamatupidamises ning lõpuks toimub omandiõiguse õiguspärane kande toimimine.

Regulatoorne raamistik hõlmab näiteks Euroopa Liidus CSDR-i nõudeid väärtpaberide depoodeerimise korraldamisele ja arvelduspetsialiseerimise regulatsioone. Ühest rahvusvahelisest arvuka arveldusplatvormist on saanud olulised tsentraliseeritud süsteemid, nagu TARGET2-Securities, mis ühendavad Euroopa liidus Eesti ja teised riigid mõlemale poolele ühise arveldusprotsessi.