urbaniseeritusastet

Urbaniseeritusastet ehk linnastumistase on demograafiline näitaja, mis kirjeldab, kui urbaniseerunud on antud piirkond. Tavaliselt nähakse seda kui elanikkonna osakaalu, kes elab linnas või linnalähedases asulas, kuid mõnikord kaasneb mõõtmisega ka linnade infrastruktuuri ja tiheduse näitajad. Nimetus kajastab piirkonna arengutaset ning selle mõju majandusele, teenustele ja elukvaliteedile.

Mõõtmismeetodid on erinevad, kuid enim levinud on urbaniseeritud elanike osakaal kogurahvastikust. Täpne definitsioon linnaks varies riigiti; mõnel pool kasutakse administratiivseid kategooriaid (linn, alevik, hajaasula) või lisandatakse funktsionaalsed indikaatorid nagu töökohtade tihedus, infrastruktuuri kättesaadavus ja elanikonna tihedus. Mõnikord arvestatakse ka piirkonna lõimimist suuremasse urbaniseeritud ruumi ehk metropolitanse alaga.

Andmeallikad pärinevad peamiselt rahvastikuregistritest, rahvaloendustest ja statistikaametite andmebaasidest. Rahvusvaheliselt kasutatavate võrdluste korral koostatakse andmeid sageli standardiseeritud raamides, mis võimaldavad võrrelda erinevaid riike ja piirkondi.

Kasutusalad hõlmavad regionaalarengu kavandamist, infrastruktuuri planeerimist, teenuste kättesaadavuse hindamist ning sotsiaalmajanduslike trendide analüüsi. Urbaniseeritusastet aidatakse kasutada ka visuaalsete ja ajaliste trendide loomisel, et mõista, kuidas piirkonnad muutuvad ning millised poliitikad võivad elukvaliteeti ja majandust mõjutada.

Piirangud seisnevad definitsioonide ja andmeallikate erinevuses: rahvusvaheline võrdlus nõuab ühtseid kriteeriume, mida erinevad riigid ei pruugi kasutama sama moodi rakendada. Urbaniseeritus on samuti dünaamiline nähtus, mis võib ajas kiiresti muutuda.