andmebaasidest

Andmebaasid on tarkvara, mis võimaldab organiseeritult salvestada, hallata ja pärida suurtes jaotatud andmekogudes olevaid andmeid. Nad pakuvad struktureerimist, tõhusat otsingut ning pikaajalist püsivust, muutuvate nõudmistega andmehalduse lahendusi.

Peamised tüübid ja mudelid hõlmavad relatsioonilisi andmebaase (SQL), mis kasutavad struktureeritud skeemi ja standardset päringukeelt SQL-iga, ning mitterelatsioonilisi NoSQL-süsteeme, mis jagunevad dokumendibaaside, võtme–väärtus, veergude ja graafi andmebaaside vahel. Relatsioonilised süsteemid on traditsiooniliselt tugevad andmete järjepidevuse ja keerukate päringute jaoks, NoSQL-tüübid sobivad tavaliselt suuremahulise skaleerimise ja paindlike skeemide jaoks. Omapära esindajad hõlmavad MySQL, PostgreSQL ja Oracle (relatsioonilised) ning MongoDB, Redis, Cassandra ja Neo4j (NoSQL).

Olulised omadused hõlmavad andmemudelit, skeemi ja päringukeeli valikut, samuti indeximise, järjepidevuse ning taastuvuse mehhanisme. Kulutades tähelepanu andmete kaitsmisele, sisaldavad head lahendused turvaõiguste haldust, krüptimist, varundust ja sisselogimiste jälgimist.

Arhitektuur võib olla keskne või hajutatud, pakkudes replikatsiooni ja jagamist (sharding). CAP-teoreem näitab kompromissi vahel konsistentsuse, saadavuse ja paindlikkuse vahel. Kõrgema kasuteguri jaoks kombineeritakse sageli erinevaid andmebaase sama süsteemi raames.

Kasutusvaldkondade hulka kuuluvad ärirakendused, veebisisu juhtimine, analüütika, personaliseerimine ja Interneti asjade lahendused.

Ajalooliselt on andmebaasid arenenud alates relatsioonilise mudeli standardiseerimisest 1970. aastatel kuni NoSQL- ja pilvepõhiste lahenduste laienemiseni tänapäeval.