urbaniseerimine

Urbaniseerimine on demograafiline ja territoriaalne protsess, mille käigus suureneb linnade elanikkonna osakaal ning linnaliste piirkondade ruumiline maht kasvab. See hõlmab nii linnade suuruse kasvu kui ka linnalise ruumistruktuuri ümberkujundamist.

Põhjused: majanduskasv ja töökohtade loomine linnades, paremad teenused ja infrastruktuur, haridus ning tervishoid; rahvastiku vool maapiirkondadest linnadesse ja rahvusvaheline migratsioon.

Tagajärjed: eluaseme ja infrastruktuuri nõudluse kasv, liiklus, energiatarbimine ja keskkonnamõjud; sotsiaalne ebavõrdsus ning lõimumise või segregatsiooni väljakutsed; linnaruumi innovatsioon ja majandusareng.

Mõõtmine ja trendid: urbaniseerituse tase varieerub riigiti sõltuvalt kriteeriumidest (linnapiirkondade piirid, elanike tihedus). ÜRO, UNESCO, Maailmapank ja OECD jälgivad muutusi ning suunavad linnade arengut jätkusuutlikkuse vaatenurgast.

Eesti kontekstis on urbaniseerimine seotud suurimate linnade rolli ja regionaalse arengu dünaamikaga. Tallinn on pealinn, suurim majandus- ja administratiivne keskus; Tartu on oluline hariduse ja innovatsiooni keskus, teised linnad täidavad piirkondliku teeninduse ja kultuuri rolli.