uksikettevõtluses

Uksikettevõtlus, tuntud ka kui *solo entrepreneurship* või *self-employment*, on majanduslik ja tööturu mõiste, mis viitab isikule, kes tegutseb ettevõtjana ilma ettevõtte või organisatsiooni raames. See tähendab, et isik on omaette majanduslik ja õiguslik subjektiiv, vastutades oma tegevuse eest ise.

Uksikettevõtlus on laialdaselt levinud mitmesugustes valdkondades, nagu kunst, tehnoloogia, konsultatsioon, teenuste pakkumine ja kaubanduse aladel. Sellele on omased nii traditsioonilised kui ka uuemad muudatused, nagu digitaalne majandus ja *gig economy*, mis võimaldavad isikutele töötada oma tingimustel ja ajakavaga.

Eestis on uksikettevõtlus reguleeritud seaduste alusel, näiteks *Äriregistrite seadus* ja *Sotsiaalteenuste seadus*, mis tagavad ettevõtjatele õiguse ja kohustused. Isikud, kes tegutsevad uksikettevõtjana, peavad registreerima oma tegevust Äriregistris ja makstama makseid, nagu ettevõtjate makse ja sotsiaalmaksud.

Uksikettevõtluse eelised on suurem töö- ja elukvaliteedi kontroll, võimalus tegeleda oma huvidega ning potentsiaalne tulu kasvu. Samas võib see kaasa tuua ka haardeid, nagu isiklik vastutus, majanduslik instabiilsus ja vajadus omaette turundada oma teenuseid või tooteid. Erinevalt ettevõtetest, mis võivad olla suuremad ja struktureeritud, on uksikettevõtjaid tihti raske saada krediidi või partnerluslepinguid.

Uksikettevõtlus on oluline osa tööturu muutumisest, kus isikud soovivad rohkem vabadust ja autonoomiat oma töös. See mõiste on laiemalt kasutusel ka rahvusvahelisel tasemel, kuigi reguleerimine ja õiguslikud tingimused võivad erineda riigi järgi.